Timm elab Tallinna südames ja parimaks sõiduriistaks Tallinnas peab kerget endurot. Tegelikult Tallinna kesklinnas polegi liiklusummikuid, on vaid seisvate autode liikumatud kolonnid ja nende vahel kõnnumaa. Liikumine suvisel ajal ühest punktist teise on tõesti kiire. Parkimiskoha otsimise peale ei kulu aega, võta kiiver peast ja astu kontorisse sisse. Ratas on tal olnud aastast 2003. Selle rattaga pikki matku teha on suur piin ja pingutamine, sest sadul on erakordselt ebamugav ja ühepütane mootor toodav liha kontidelt eraldavat vibratsiooni. Selle rattaga ongi lahedam tiirutada Tallinna auklikel teedel ja metsaradadel.
“Siklisõiduga on üks veider asi – iga kord, kui istud sadulasse, käib peast mõte läbi, et sa oled liikluses kaitsetu ja sinust sõltub suurtel kiirustel üpris vähe, et hoida ära kõige hullemat. Sõitude eel saabki Jumalaga rahu tehtud ja palutud õnnitust ja kaitset. Hooaja alguses teevad seda ka kõige karvasemad ja pässimad motikamehed, kes kogunevad Äksi kirikusse, et uut hooaega alustada koos Jumala kaitsega. Eiriti lahedad kaadrid kirikus on need, kus ratturi vesti seljal on vanakuradi kujutis, mis omakorda joonib alla tõiga, et kõigil on mõistlik Jumala kaitset otsida. Eks ole ka põhjust, sest liiga palju on noori mehi jäänud kalmistule,” on Timm mõtisklenud.