Kaherattalised on kuulunud minu ellu alates sellest hetkest, kui minu kolmerattaline koduhoovist ära varastati. Kubatuur on tõusnud vastavalt oskustele ning võimetele neid oskusi omandada. Esimeseks päris tsikliks oli kuueteist aastaselt vanaisalt kingiks saadud BMW tehases 1951. aastal valminud ratas. Selle masinaga sai tunda pea kõiki tundeid, mida üks tsikliomanik tunda võib, alates joovastavast vabadusest kuni ahastuseni, kui pea enam ei võta, mis rattal viga võiks olla. Esimesed õppetunnid olid tihti valusad, kuid vajalikud hilisemaks eluks. Kahjuks enda hoolimatusest ja kaaskodanike abil läks aga BMW lõpuks jalutama ning koju tagasi ta enam ei pöördunud. Elu läks edasi ja vahendite nappus lubas vaid unistada ja teiste rattaid proovida ning imetleda.
Hirmsasti hakkas mind aga häirima minu elu mõttetus. Mina olin üksikisikuna väärtusetu evolutsiooni produkt, kelle ülesandeks oli vaid võimalikult hea geneetiline baas edasi anda ning kasutuks muutudes kiiresti surra. Ehk siis 3000 aasta pärast või miljoni pärast toimub midagi märkimisväärset. Nii ei meeldinud mulle minu perspektiivid ning ma olin kibestunud ning teadmisega, et ühel hetkel ootab mind vaid surm ja see ongi minu elu eesmärk.
Õnneks oli aga sõber, kellel oli julgust mulle Jumalast rääkida. Viies mind kokku targemate inimestega, sain teada, et Jeesus võib anda uue sihi ning parema väljavaate. Võitlesin kartusega, et pean muutuma vagatsevaks halliks koguks, kellel puudub kontakt eluga. Hea, et oli inimesi, kes seletasid, kristlane olla tähendab aktiivselt ning täie rinnaga elust osa võtta. Usk on iga inimese isiklik asi ja nii pidin ka mina tegema isikliku otsuse järgneda Jeesusele, nii sõlmisin temaga 96 aasta augustis ristimisel lepingu: Tema on minu Jumal ning mina järgnen talle ning esindan teda läbi oma elu.
Peale seda on elus ikka olnud võitlusi, kergemaid ja raskemaid aegu, aga ka kindel siht ning lõpp-punkt kuhu ma jõuda tahan.
Aastaid hiljem sain uue võimaluse soetada endale tsikkel ning saada klubi liikmeks. Täna võiks minu motoks olla „I love bikes but Jesus is My Life“.
Rahu
Raido